Olen sageli kuulnud, kui küsin kelleltki: „Kas sa teed trenni?“ ja vastus on: „Ma tegelen aiandusega.“
Ja siis on mul tunne, et rikun kellegi hea tunde, kui ütlen: aiandus on küll liikumine, aga mitte trenn.
Ma tean, miks see nii tundub. Aianduses ju higistad (ka vahest), oled õues, väsid ära ja vahel on lihased järgmisel päeval kanged. Aga tegelikult… see pole päris see, mida ma treeningu all mõtlen.
Mis on trenn?
Trenn on teadlik tegevus oma vormi parandamiseks. See tähendab, et:
-
Sa teed seda sihipäraselt.
-
Sa püüad samm-sammult paremaks saada – tugevamaks, vastupidavamaks või painduvamaks.
-
On mõõdetav edasiminek (näiteks jõuad tõsta raskemat raskust, joosta kauem või venitada sügavamalt).
Miks aiandus ei ole trenn?
Aianduse eesmärk on… noh, ilus aed. Sa ei istuta lilli eesmärgiga oma reielihast tugevdada või ei kitku rohtu selleks, et järgmine kord teha seda raskema tööriistaga. Tavaliselt ei tööta aias ka piisava intensiivsusega, et olla hea kardiotreening.
See ei tähenda, et aiandus oleks halb – vastupidi! See on mõnus, rahustav ja toob sind õue värske õhu kätte. Aga see on aktiivsus, mitte treening.
Miks see vahe on oluline?
Sest aktiivne inimene võib olla ikkagi kehvas füüsilises vormis. Võid teha päevas tunde aiatöid ja ikkagi hingeldada trepist käies või tunda, et raske poekott on liiga raske.
Seepärast ei peaks aiandust kasutama ettekäändena trenni mitte teha. Ideaalis võiks olla mõlemad – aiandus JA trenn. Siis on sul nii kaunis aed kui ka tugev, vastupidav ja liikuv keha, mis aitab sul aiatöid veelgi paremini nautida.
