Magneesium aitab kaasa normaalsele närvisüsteemi talitlusele ja psühholoogilistele funktsioonidele. Magneesium aitab kaasa ka normaalsele lihaste tööle, valgusünteesile, energiavahetusele ning vähendada väsimust ja kurnatust. Lisaks aitab magneesium hoida luid ja hambaid.
Magneesiumdiglütsinaat on üks PAREMINI OMASTATAVAID ja IMENDUVAMAID vorme.
|
Päevane annus |
3 kapslit |
% NRV |
|
Magneesium (1500mg magneesiumdiglütsinaadist) |
270 mg |
139% |
|
Vitamiin C (magneesium-L-askorbaat) |
30 mg |
37,5% |
|
Vitamiin B6 (püridoksiinvesinikkloriid) |
15 mg |
1071% |
% NRV* – protsent päevasest võrdluskogusest täiskasvanutele. (NRV – Nutrient Reference Value)
Magneesium on inimese organismis üks tähtsamaid mineraale ja seetõttu on ka äärmiselt oluline, et magneesium mida tarbid, oleks kvaliteetne, kontrollitud ja hästi imenduv.
Üks paremini imenduvatest magneesiumi vormidest ongi just magneesiumglütsinaat, sest seda suudab keha hästi omastada.
KOOSTISOSAD: magneesiumdiglütsinaat (magneesium), taimne kapsel (stabilisaator: hüdroksüpropüülmetüültselluloos), püridoksaal-5′-fosfaat (vitamiin B6).
MANUSTAMINE: 1-3 kapslit päevas koos toidu ja klaasitäie veega. Parim aeg magneesiumi manustamiseks on õhtul.
Lastele alates 7. eluaastast 1 kapsel päevas. Teismelistele (12+) 1–2 kapslit päevas.
Soovitatud annust mitte ületada. Mitte kasutada toidulisandit mitmekesise toitumise asendajana. Oluline on toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult ning harrastada tervislikku eluviisi. Hoida lastele kättesaamatus kohas.
SÄILITAMINE: Hoida suletuna kuivas kohas, toatemperatuuril kuni 25 °C ja päikese eest kaitstult.
TOOTE KOGUS: 90 taimset kapslit, netokogus 53 g
Magneesium ja selle olulisus inimkehale
Magneesiumi peetakse kriitiliselt oluliseks mineraalaineks, mida keha lihtsalt peab saama toidust, kuna organism ei suuda seda ise kuidagi tekitada.
Magneesium osaleb rakujagamise protsessis ja aitab kaasa elektrolüütide tasakaalule, närvisüsteemi normaalsele talitlusele, normaalsetele psühholoogilistele funktsioonidele, normaalsele valgusünteesile, normaalsele energiavahetusele, normaalsele lihaste tööle ning väsimuse ja kurnatuse vähendamisele. Lisaks aitab magneesium normaalsena hoida ka luid ja hambaid.
Magneesiumi jaotumine inimkehas ja probleemid magneesiumipuuduse diagnoosimisega
Magneesiumi jaotumine inimkehas. Magneesiumipuudust on meditsiiniliselt raske diagnoosida, sest vere- ja uriiniproovid ei pruugi puudusest alati õiget pilti näidata. Nimelt, vereseerumis leidub kogu keha magneesiumivarudest kõigest vaid 0,8% magneesiumi. Ülejäänud osa jaotub pehmetes kudedes (19%), lihastes (27%) ja valdav enamus luudes (53%). Kuni üks kolmandik luusse talletatud magneesiumist on vahetatav ja kuigi luus sisalduv magneesiumi üldkogus võib olenevalt east muutuda, jääb luu kõige olulisemaks talletatud ja vahetatava magneesiumi piirkonnaks.
Vereanalüüsid magneesiumipuuduse testimiseks. Kui magneesiumi kontsentratsioon veres veidikenegi langeb, suureneb oht südamelihase infarktile. Selle ärahoidmiseks võtab keha kõigist oma reservuaaridest, nii luudest, lihastest, rakkudest, kui teistest kudedest magneesiumi vähemaks, et hoida magneesiumitaset veres stabiilsena. Seega, võimaliku magneesiumipuuduse väljaselgitamiseks vereanalüüsi tehes, võibki analüüsi tulemus jääda täiesti normi piiresse, samas, kus rakud ja muud koed võivad magneesiumist täiesti tühjad olla.
Uriinianalüüsid magneesiumipuuduse testimiseks. Samuti ei pruugi võimalikust magneesiumi defitsiidist õiget pilti anda uriinianalüüs. Seda just seetõttu, et magneesium uriinis ei ole filtreeritava magneesiumi suure hulga ning muutuva reabsorptsiooni ja sekretsiooni tõttu vastavuses ei tarbitud magneesiumi koguse, ega ka magneesiumi seisundiga organismis. Lisaks sõltub magneesiumi kogus uriinis ka ekstartsellulaarse vedeliku mahust ja kaltsiumi konsentratsioonist plasmas.
Seega ei pruugi ei uriini ega ka vereseerumi magneesiumitase alati peegeldada tegelikku magneesiumi hulka kehas ning magneesiumi defitsiidi diagnoosimisel peaks lähtuma võimalikest riskiteguritest.
Magneesiumi defitsiit, selle võimalikud riskitegurid ehk põhjused ja peamised tunnused
Hinnanguliselt ei saa toiduga piisaval hulgal magneesiumi kätte ligikaudu 60% täiskasvanutest. Arvatavasti põhjustavad sellist defitsiiti toitumistavad, tervislikud eripärad, ravimid ja ka tänapäevased põllumajandustehnikad. Nimelt, väidatavalt võib mineraalainete sisaldus köögiviljades olla viimase 100 aasta jooksul vähenenud lausa 80-90% võrra.
Magneesiumipuuduse võimalikud põhjused ja riskitegurid
- Toitumistavad, nagu näiteks suur limonaadi, alkoholi, kohvi ja töödeldud toiduainete tarbimine.
- Vaimne ja füüsiline stress.
- Magneesiumi imendumist mõjutavate ravimite kasutamine (nt diureetikumid, antatsiidid, suukaudsed kontratseptiivid).
- Teatud tervislikud seisundid.
Magneesiumi defitsiidist võivad märku anda:
- lihasspasmid ja krambid, samuti jalakrambid ja silmalau tõmblused,
- unehäired,
- kõhukinnisus,
- pinge,
- väsimus ja nõrkus,
- torkimistunne või surinad ehk sipelgad kätes ja jalgades,
- liigne erutuvus, närvilisus ja kalduvus ärevusele.
Miks on hea just bioaktiivne magneesium?
Bioaktiivsed vormid on muudetud keha ainevahetuse jaoks sobivaks, et kurnatud keha ei peaks kulutama energiat passiivse vormi muundamiseks aktiivseks. Seega on keha jaoks kergemini omastatavad just sellised magneesiumi tabletid või kapslid, mis ühendab endas ka bioaktiivset B6 vitamiini.
Kui palju magneesiumi vajab sinu keha päevas?
National Institutes of Health (NIH) andmetel on magneesiumi soovituslik päevane tarbimine:
- 1-3 aastased: 80 mg/päevas
- 4-8 aastased: 130 mg/päevas
- 9-13 aastased: 240 mg/päevas
- Teismelised 14 – 18 aastased tütarlapsed: 360 mg/päevas, poisid: 410 mg/päevas
- Täisealised 19 – 30 aastased naised: 310 mg/päevas, mehed 400mg/päevas
- Täisealised 31 – 50 aastased naised: 320 mg/päevas, mehed 420 mg/päevas
- Naised vanuses 51+ aastat: 320 mg, mehed 420 mg
- Rasedad 350-360 mg/päevas
- Imetavad 320 mg/päevas
