Ärevus ei teki põhjuseta.
Sageli peidab selle taga minevik, mida pole veel kuulatud.
Kuidas seda mõista ja end taas tasakaalu tuua?
„Süda puperdab, hingata on raske, rinnus on nagu kivi. Äkki infarkt? Kas ma vajan kiirabi?“
See tunne on hirmutav. Kui see juhtub, on mõistlik oma tervist kontrollida. Kuid kui süda on korras, võib asi olla hoopis ärevuses – kehasse salvestunud vanas pinges, mis nüüd äkki esile kerkib.
Ärevus: nähtamatu oht, mida keha siiski tajub
Ärevus võib väljenduda mitut moodi: rindkere pinge, pearinglus, südamekloppimine, hingamisraskused, iiveldus, värinad, kõhuprobleemid. Meie keha annab märku – kuid millest? Mõnikord pole ärevusel justkui konkreetset põhjust. Tundub, et see tuleb „lihtsalt“. Tegelikult on see keha viis öelda: „Midagi on tasakaalust väljas.“
Pikalt kestev ärevusseisund võib kurnata – tekivad unehäired, lihaspinged, meeleolu kõikumised, isegi depressioon. Ja tihti ei tea inimene ise, miks. Ainus, mis ta tajub, on: „Ma ei tunne end enam hästi.“
Põhjused ei ole alati tänases päevas
Tänapäevane elutempo – pidev kiirus, info, nõudmised, ebastabiilsus – mõjutab meid kõiki. Kuid sageli ulatub ärevuse juur hoopis sügavamale: lapsepõlve kogemustesse, kus meie vajadusi ei märgatud, kus pidime olema „tublid“, kartmata kunagi eksida või olla häiritud.
Kui sellist sisemist pinget ei märgata ega vabastata, salvestub see kehasse. Iga uus olukord, mis meenutab vanu mustreid – näiteks kriitika, tagasilükkamine, ootamatu muutus – võib vallandada ärevuse. Keha mäletab, ka siis, kui meie teadlik meel ei mäleta.
Mis juhtub, kui „mõtlev aju“ lülitub välja?
Ärevus ei ole lihtsalt „peas kinni“. Kui keha tunneb ohtu – isegi kujuteldavat –, haarab juhtimise üle emotsionaalne aju. See lülitab välja mõistliku mõtlemise ja valmistab keha ette võitluseks või põgenemiseks: süda lööb kiiremini, hingamine muutub pindmiseks, tekib hirm.
See on keha loomulik kaitsemehhanism, mis võib olla kasulik ohuolukorras. Aga kui see aktiveerub põhjuseta või liiga tihti, võib elu tunduda pidev häireseisund.
Esmaabi: tagasi kehasse
Esimene samm on õppida märkama ja reguleerima oma hingamist. Sügav, rahulik hingamine (kõhuga, mitte ainult rinnaga) rahustab närvisüsteemi ja saadab kehale signaali: „Ma olen turvaline.“
Samuti aitab kehaline liikumine – jalutuskäigud, rahulik jooga või hingamisega ühendatud venitused – vabastada pingeid ja maandada sisemist ärevust.
Ka lõdvestustehnikad, massaaž ja keha kuulamine aitavad „rahustada“ emotsionaalset aju ja tuua inimese tagasi tasakaalu.
Tugev surve olla „kõigele vastav“ tekitab ärevust
Paljud ärevust tundvad inimesed on sisemiselt väga nõudlikud enda suhtes. Nad kardavad eksida, olla valesti mõistetud või mitte vastata ootustele. See sisemine kriitik sööb enesekindlust ja rõhub meelerahu.
Kui märkad end pidevalt võrdlemas, muretsemas teiste arvamuse pärast, analüüsimas oma vigu – peatu. Ärevus ei ole nõrkus. See on keha kutse: „Pöörake mulle tähelepanu.“
Päriselt rahu poole: tee iseenda sisse
Kui tahad ärevusega sügavamalt tööd teha, siis uuri, kust see alguse sai. Millised varasemad kogemused on sind vorminud? Milliseid emotsioone oled õppinud alla suruma?
Töös keha ja alateadvusega (rännaku teraapiaga) on võimalik jõuda tagasi nendesse kogemustesse ja vabastada vanu valusid, mis tänases päevas ärevust toidavad.
See ei juhtu üleöö. Kuid kui pühendud enda paremale tundmisele ja kasutad õigel hetkel tuge – hingamist, liikumist, teraapiat, enesehooldust –, muutub elu kergemaks, hing vabamaks ja keha turvalisemaks paigaks.
Soovitused Elujõu Keskusest
-
Õpi teadlikku hingamist ja lõdvestust
-
Tee igapäevaselt rahustavaid liikumisharjutusi
-
Uuri oma sisemaailma koos kogenud terapeudiga
-
Kasuta looduslikke RAHUSTAJAID, nagu lavendli hüdrosool või teised rahustavad taimeveed.
-
Anna endale luba olla ebatäiuslik – selles peitub tõeline tugevus
Soovid tuge? Elujõu Keskuses aitame sul leida tee oma sisemise rahuni – nii keha, meele kui hingetasandil.
Vaata rohkem: www.elujoukeskus.ee
