
KUIDAS SÜGIS KEHALE MÕJUB – aeg sissepoole pöörduda.
SÜGIS ON MUUTUSTE AEG.
Päevad lühenevad, õhk jahtub, valgus kaob varasemaks ja loodus tõmbub vaikselt endasse.
Ja sama teeb ka meie keha.
Oled sa märganud, et sügisel väsid kiiremini? Et uni tuleb varem, toiduisu muutub ja mõtted tahavad vaikust?
See ei ole laiskus ega tujukus.
SEE ON LOODUSE RÜTM SINU SEES.
Suvel oleme rohkem väljas – tegutseme, liigume, kogeme.
Sügisel aga keha vahetab käiku.
Energia, mis varem suundus väljapoole, hakkab liikuma sissepoole.
See on aeg, mil keha tahab taastuda, immuunsus tugevneda ja meel vajab vaikust.
Kui me aga seda loomulikku muutust ei kuula ja püüame jätkata samas tempos – hiliste õhtuteni, ülekoormuse ja kiirustamisega –, siis keha annab märku:
KÜLMETUSED, VÄSIMUS, TÜHJUSETUNNE, HAJAMEELSUS.
Ta ütleb: „Aeg on aeglasemalt hingata.“
Sügisel on õhk niiskem ja jahedam, mis koormab hingamisteid ja liigeseid.
Keha peab harjuma uue kliimaga, ja see võtab energiat.
Et toetada end sel ajal, tee seda, mida loodus teeb – LOO KAITSEKIHT.
* TOITU SOOJALT JA MAHEDALT. Supp, hautis, soe puder, kaneel ja ingver hoiavad keha soojas.
* JOO TAIMETEED. Tüümian, saialill ja kibuvits tugevdavad immuunsust.
* MAGA ROHKEM. Pimedad õhtud pole juhus – see on kutse puhata.
* LUBA ENDALE VAIKUST. Vähem melu, rohkem hingetõmbeid, looduses jalutamist ja vaikset olemist.
Sügis ei ole ainult välise looduse muutus – ta on kutse pöörduda sissepoole.
See on aeg küsida endalt:
* „Mis minus vajab nüüd rahu?“
* „Millest ma olen valmis lahti laskma?“
* „Kuhu suunda tahan oma energiat talletada?“
Nii nagu puud lasevad lehed lahti, et kevadel uuesti tärgata,
vajame ka meie ruumi uue jaoks.
See, mis on liigne, langeb nüüd ära – olgu see kiirustamine, väsimus või mõni vana harjumus.
Hinga sügavalt – sisse soojust, välja pinget.
Mõtle: “Ma luban endal aeglustuda. Ma luban endal kuulata.”
Kui lubad endal sügise rütmi sisse elada, saad kevadel ärgata värske ja tasakaalus, mitte läbipõlenuna.
KEHA TÄNAB SIND VAIKUSE JA TUGEVUSEGA.
Sügis õpetab, et tõeline kasv algab siis, kui julgeme puhata.


