Miks selg valutab? Enamlevinud seljavalu põhjused (füüsilised ja mentaalsed)
Seljavalu ei teki lihtsalt „vanusest“ või „valest liigutusest“. Valu on keha viis öelda, et midagi on pikemat aega tasakaalust väljas – olgu siis füüsilisel või mentaalsel tasandil. Mõistes põhjuseid, saad teha muutusi, mis päriselt aitavad.
⚙️ Füüsilised põhjused
1. Pikaaegne istumine ja kehv kehahoiak
Tänapäeva elu on täis istumist – tööl, autos, kodus. Kui me istume pikka aega järjest ja kehahoiak on vale (nt vajume kokku, tõmbame õlad ette või istume ühe puusa peal), koormame alaselga ebavõrdselt. See loob mikrotraumasid ja lihaspingeid, mis aja jooksul muutuvad krooniliseks valuks.
2. Nõrgad süvalihased ja vähene liikumine
Selg vajab tuge, mida annavad süvalihased – eriti kõht ja sügav seljalihaskond. Kui need lihased on nõrgad või ei aktiveeru õigesti (mis juhtub sageli istuva eluviisiga), jääb kogu koormus lülisambale ja pindmistele lihastele, mis väsivad kiiresti ja hakkavad valutama.
3. Ühetaolised liigutused või sundasendid
Paljud tööd ja kodused tegevused koormavad keha ühekülgselt – näiteks pidev klaviatuuri kasutamine, lapse kandmine ühel puusal või aias küürus asendis töötamine. Kui liigume päevast päeva ühtemoodi, pingestuvad samad lihased ja liigesed, tekitades ebaühtlase koormuse ja valupunktid.
4. Vanad vigastused või traumad
Keha „mäletab“. Mõni vana kukkumine, sporditrauma või isegi sünnitus võib jätta kehasse tasakaaluhäire või kompenseeriva liikumismustri, mis lõpuks viib valuni. Valu ei pruugi tekkida kohe pärast traumat, vaid alles siis, kui keha enam ei suuda kompenseerida.
5. Vale või puuduv liikumine
Sageli usume, et valu korral tuleks puhata. Tegelikult vajab selg liikumist – õiget liikumist. Kui me ei venita ega tugevda süstemaatiliselt, jäävad lihased nõrgaks ja lühenenuks, mis omakorda toob kaasa jäikuse ja valu. Ka valesti tehtud harjutused või liialt jõuline treening võivad probleemi süvendada.
🧠 Mentaalsed ja emotsionaalsed põhjused
1. Krooniline stress ja vaimne pinge
Kui oleme pikalt stressis, ei ole see ainult „peas“. Stress tõstab keha pingeseisundisse – hingamine muutub pindmiseks, õlad tõusevad, lihased pingestuvad. Keha jääb justkui „valmisolekurežiimi“. Kui see kestab kaua, väsitab see lihased ja loob soodsa pinnase valule – eriti seljas, kaelas ja turjas.
2. Vastutuse ja koormate kandmine – ka emotsionaalselt
Sageli kuulen inimestelt: „Mul on tunne, et ma kannan kõike oma õlul.“ See pole lihtsalt metafoor. Meie keha tunnebki vastutuse raskust ja väljendab seda läbi lihaspingete, eriti selja keskosas ja alaseljas. See on nagu nähtamatu koorem, mis muutub lõpuks väga nähtavaks valuna.
3. Allasurutud emotsioonid ja lahendamata sisepinge
Kui me ei väljenda oma tundeid või surume neid alla (nt viha, kurbust, abitust), salvestub see pinge kehasse. Keha on meie emotsioonide kandja. Selg, eriti alaselg, on sageli seotud turvatunde ja toetusega. Kui tunneme, et meil „ei ole seljatagust“, võib see väljenduda just seal piirkonnas valuna.
✅ Kuidas saad end aidata?
-
Hakka märkama, millal ja millistes olukordades valu tekib – kas see järgneb istumisele, stressile, pikale seismisele?
-
Alusta lihtsatest liikumisharjumustest – iga päev 5–10 minutit venitamist või teadlikku liikumist võib teha imet.
-
Küsi endalt: Mida mu keha mulle praegu öelda püüab?
Ja kas ma annan talle kuulamise võimaluse?
💬 Kokkuvõte
Seljavalu ei ole karistus – see on sõnum.
Kui me õpime kuulama seda sõnumit, mitte seda vaigistama, saame liikuda tervenemise suunas.
Soovid teada, milline neist põhjustest võib just sinu valu taga olla?
Tule individuaalsele nõustamisele – vaatame su keha, eluviisi ja vajadused koos üle.
