Harilik naat (Aegopodium podagraria L.) on sarikaliste sugukonna naadi perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Rahvapärased nimetused naadileht, püdseleht, sarapuunaat, varesjalg, pojokõnõ.

Eri maade kultuurides on naati kutsutud veel härrakapsaks, preestrikapsaks, ametnikukapsaks, piiskopitaimeks jne.

Taime venekeelne nimetus on snõt. Arvatavasti sai taim selle nimetuse 13. sajandil, tatari-mongoli ikke ajal, kui osa elanikke oli sunnitud metsadesse varjuma ja korjama sealt toitu – snet, hilisem nimetus – snõt. Sõna snõd on kasutatud naadi kohta ka eesti keeles.

Eestis kasvab naat Eestis salumetsades, on tüüpiline aiaumbrohi ja vohab ka elamute ümbruses asuvatel maalappidel.

Keskajal kasvatati taime Kesk -ja Lääne-Euroopas juurvilja ja ravimtaimena kloostriaedades. Podagrahaiged on temast leevendust leidnud, samuti reuma ja liigesepõletike käes vaevlejad.

Kulinaaria

Kevaditi on naati inimtoiduks tarvitanud mitmed rahvad. Ka Eesti vanarahvas teadis rääkida, et kui naat nina mullast välja pistab, on näljahäda kadunud. Naati ei söödud pelgalt toortoiduna ja naadilehed polnud põhitoit. Kaks põhilist rooga, kus naadilehti nälja korral kasutati, olid roheline leem ja näljaaja hädaküpsetised. Leeme kirjeldab tollane rahvapärimus järgmiselt: Nüüd need naadid nopitakse, orjal leenta keedetakse, ei peal old piima piisakesta, ei sees old rasva raasukesta.

Naati lisati karaskitele mitte leibadele. Kevadise toidulisana on kevaditi kasutatud mitmete taimede rohelisi osi: ohakaid, paju-, sõnajala- ja sõstralehti, nõgeseid, põldosje jne. Korjatud taimeosad pesti puhtaks, raiuti pudiks ja hautati vees pehmeks. Sakste menüüs oli naat tervise turgutaja.

Noored naadilehed on söödavad ja sobivad salatisse. Naaditoitudes kasutatakse harilikult naadilehti kas hapendatult, marineeritult, soolatult või kuivatatult. Naadilehtedest valmistatakse suppe, püreesid, vormiroogasid, kotlette ja omlette.Varakevadel kogutud naadilehti kasutatakse pirukate, pannkookide, pitsade, võileibade jne. täidiste või katetena.

Naat on toiduks paljudele kodu- ja metsloomadele, ka osadele tigudele ja mitmetele putukatele.

Toiteväärtus ja biokeemiline koostis

Energiat andvaid põhitoitaineid leidub naadis vähe. Naadilehtede biomassis leidub süsivesikuid (peamiselt tselluloos) ja valke, aminohappeid, rasvollust leidub naadilehtedes vaid jälgedena. Mikrotoitainetest saab naadisööja mineraalaineid, eeskätt kaaliumi- ja magneesiumiühendeid, samuti mõningaid vitamiine, vesilahutuvatest C-vitamiini, rasvlahustuvatest vähesel määral E-vitamiini eri vorme ehk tokoferoole. Muu hulgas sisaldab naat pigmente: klorofülle ja karotenoide, peale selle eeterlikke õlisid ja orgaanilisi happeid. Flavonoididest: hüperosiidi, isokvertsitriini, kempferoolramnoglükosiidi. Naat sisaldab kumariini. Naadijuured sisaldavad rohkelt lektiini.

Vastunäidustused

Naate pole soovitatav süüa kõhunäärme- ega sapipõiepõletike korral. Naadi õietolm võib põhjustada allergilist reaktsiooni. Rasedad ja imetavad emad peavad konsulteerima arstiga enne naadi kasutamist.

Ravimtaimena inimesed kasutavad maapealseid taimeosi reumaatiliste haiguste korral. Sellesse haigusrühma kuuluvad autoimmuunhaigused, mille toimepaigaks on liigesed ja pehmed koed, näiteks podagra ja artriit. Kasutatakse ka hemorroidide ja neeru-, põie- ja sisehaiguste korral. Naat on nõrgalt uriinieritust soodustav, põletikuvastane ja rahustava toimega. James A. Duke'i meditsiinilise toimega taimede käsiraamatu "Handbook of Medicinal Herbs" kohaselt on taime tarbimine näidustatud lisaks veel artroosi, unetuse, nefroosi, ishiase, närvilisuse, valu, kasvajate ja vedelikupeetuse korral.

Retseptid

Risoomidest ja lehtedest saab valmistada mahlu, infusioone ja keediseid.

Võtke 2 spl taimede peenestatud ülaosa 1 tass kuuma vee kohta, keetke suletud klaasist või emailkaussis veevannis 15 minutit, jahutage 45 minutit, filtreerige läbi 2-3 marlikihi, pigistage kuivaks ja lisage keedetud vesi algsesse mahusse. Kasutatakse kogu päeva jooksul võrdsetes annustes reuma, podagra, neeru- ja põiehaiguste, samuti seenhaiguste korral. Värsketel lehtedel on valuvaigistav toime, neid purustatakse ja kasutatakse valulikele kohtadele kandes valuvaigistavate kompressidena podagra, reuma ja mitmesuguste põletikuliste protsesside puhul.

Jahvatage taime noored lehed ja võrsed ning pigistage mahl välja. Võtke soolestiku puhastamiseks kava alusel: 1 päev - 1 spl. lusikatäis pool tundi enne sööki kolm korda päevas; 2 päev - 2 spl. lusikatäis; 3 päev - 50 ml. Siis võtke 5 päeva puhkust. Vajaduse korral korrake.

Mahla kasutatakse ka valusate liigeste või haavade ja dermatoosi puhul.

2 spl naadilehti valage klaasi keeva veega. Lase termosesse 1 tund aega tõmmata. Võtke neeruhaiguse korral ¼ tassi 4 korda päevas.

Tehke infusioon, nagu eelmises retseptis. Seejärel lisage veel 1 tass vett. Jooge päeva jooksul liigesevalu, maksa- ja neeruhaiguste korral.

Vala 40 grammi purustatud risoomi 1 liitrile veele ja keeda madalal kuumusel umbes 10 minutit. Lase 30 minutit seista. Kurnake ja kasutage vannina.

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_naat

 https://www.botanichka.ru/article/glague/#primenenie-snyti-v-m

 https://azbyka.ru/zdorovie/snyt-trava-neobyknovenno-poleznye-svojstva